OÜ Kodusünnitus

Tere, kodusünnituse huviline!

Olen ämmaemand Ingrid Kaoküla ja asutasin Kodusünnitus OÜ 2014. aasta detsembris, et pakkuda esimese ämmaemandana Eestis kodusünnitust planeerivatele peredele ametlikult võimalust sünnitada turvaliselt kodus.

2020. aasta veebruaris täitub mul 33 aastat töötamist ämmaemandana. Sellest esimesed 20 aastat erinevates sünnitusmajades (Keila, ITK, Fertilitas). Viimased 24 aastat olen aidanud ka kodudes lastel ilmale tulla.

Kodusünnituse planeerimise eelduseks on terve ema ja hästi kulgenud rasedus. On tähtis, et rasedust on jälgitud, vajalikud uuringud tehtud, oodatav laps on terve ja kodu ei asu lähimast sünnitusosakonnast kaugemal kui 30 kilomeetrit.

Planeeritud kodusünnituse eelisteks võrreldes haiglas toimuva sünnitusega on väiksem vajadus sünnitusabialasteks sekkumisteks, võrdsed või paremad sünnitusabi kvaliteedinäitajad nii emadel kui lastel ja suurem emade rahulolu sünnituskogemusega. Planeeritud kodusünnituse riskid on seotud aeglasema jõudmisega abini sünnitusabi ohuolukordades.

Statistika.

2020

Igakuised sünniuudised FB lehel https://www.facebook.com/kodusynnitus.ee

2019

2019. aastal planeerisime 36 perega kodusünnitust. Neist:

  • 29 last sündis kodus;
  • Sündis 13 tüdrukut ja 16 poissi.
  • Kõik kodus sündinud lapsed said hea sünnihinde (1 minuti apgar 8-10).
  • Esmasünnitusi oli 7, teine sünnitus 13, kolmas 6, neljas 4 ja viies 1  korral.
  • 29 sünnitust toimus Tallinnas või Harjumaal ja 2 Rakveres.
  • Vettesünnitusi oli 14 (47%). Lisaks oli sünnituse jooksul vannis 8 naist, aga laps sündis siiski “kuival maal”.
  • Kodusünnituse valivad haritud naised! 27 sünnitajat olid kõrgharidusega, neli keskharidusega.
  • 3 beebit sündisid nii kiiresti, et jõudsin kohale alles pärast lapse sündi,
  • 20 naist sünnitasid kodus esmakordselt, 7 naise jaoks oli see teine ja 4 jaoks kolmas kord kodus sünnitada.
  • Kümnel perel, kes planeerisid kodusünnitust, tuli sünnitada sünnitusmajas ja seda erinevatel põhjustel, nagu näiteks ema hepatogestoos või rasedusdiabeet, ülekandlus või lapse tuharseis.

Üleviimist haiglasse sünnituse ajal vajas kaks sünnitajat (~6 %): mõlemal juhul tekkis vajadus ravimite kasutamiseks sünnituse seiskumise või aeglustumise tõttu. Põhjuseks lapse vale asend sünnitusteedes (tagumine teisend, asünkliitiline sättumine). Mõlemad lapsed sündisid loomulikul teel.  Lisaks vajas vajas üks kodus sündinud vastsündinu sünnitusjärgselt jälgimist haiglas, kuna looteveed olid mekoniaalsed.

Lisaks minule osales sünnitusel doula 4  korral ja teine ämmaemand ühel korral.

Looteveepõie avamist läks vaja ühel korral, lahkliha lõiget ei teinud kordagi. Lahkliha oli terve 17 sünnitajal (~60 %), lahkliha I järgu rebend oli 4 ja II järgu rebend 8 naisel (kokku ~40 %).

2018

  • 37 last sündis kodus;
  • 1 kodus alanud sünnitus lõppes sünnitusmajas keisriga.
  • Sündis 21 tüdrukut ja 17 poissi.
  • Vettesünnitusi oli 24 (65%).

Üleviimisi haiglasse sünnituse ajal oli üks: pikk sünnitus, tekkis vajadus ravimite kasutamiseks. Kaks last vajasid üleviimist lastehaiglasse: üks väikese sünnikaalu ja teine madala sünnihinde tõttu.

Lisaks minule osales sünnitusel doula 17 (!) korral ja teine ämmaemand ühel korral.

Looteveepõie avamist läks vaja kahel korral, lahkliha lõiget ei teinud kordagi. Lahkliha oli terve 20 sünnitajal (76 %), lahkliha I järgu rebend oli kuuel ja II järgu rebend kolmel naisel (kokku 24%).

2017

6. juunil tähistasime esmakordselt Eestis rahvusvahelist kodusünnituse päeva konverentsiga Vabaõhumuuseumis.

2017. aastal planeerisime 34 perega kodusünnitust. Neist: 28 last sündis kodus. Sündis 13 tüdrukut ja 15 poissi. Esmasünnitusi oli 5, teine sünnitus 12, kolmas 9 ja neljas 2 korral.

17 toimus Tallinnas, 10 Harjumaal ja 1 väljaspool Eestit (koostöös kohaliku ämmaemadaga). Oli 18 vettesünnitust ( 64 %).

Üleviimisi haiglasse sünnituse ajal või järel oli 2 (7 %): neist 1 sünnituse ajal (sünnituse seiskumise tõttu) ja 1 sünnitusjärgselt liigse verekaotuse tõttu.

Looteveepõie avamist ega lahkliha lõiget ei teinud ma 2017. aastal kordagi. Lahkliha oli terve 20 sünnitajal (71 %), lahkliha I järgu rebend kolmel ja II järgu rebend viiel naisel. Vahetult pärast sünnitust ei vajanud ka ükski vastsündinu haiglaravi.

2016

2016. aastal oli 27 kodusünnitust. Sündis 14 tüdrukut ja 13 poissi. Esmasünnitusi oli 6, teine sünnitus 10, kolmas 8 ja neljas 3 korral. 20 toimus Tallinnas, 5 Harjumaal ja 2 Rakveres.10 naise jaoks oli see teine, ühe jaoks kolmas ja ühe jaoks neljas kord kodus sünnitada. 15 naist sünnitasid kodus esmakordselt. Vettesünnitusi oli 20 (74,1 %), peresünnitusi oli 27 (100 %). 2016. aastal vajas üleviimist haiglasse 5 (16%) patsienti: neist 1 lapsepoolsel põhjusel ja 4 emapoolsetel põhjusel. Lisaks ämmaemandale osales sünnitusel ka doula kümnel korral.

Looteveepõie avamist ega lahkliha lõiget ei teinud kordagi. 2016. aastal oli 4 üleviimist haiglasse sünnituse ajal (2015. ei olnud ühtegi). Lahkliha oli terve 17 sünnitajal (63%), lahkliha I järgu rebend kuuel ja II järgu rebend neljal naisel. Ükski ema sünnitusjärgselt haiglasse üleviimist ei vajanud. Üks vastsündinu vajas sünnijärgselt elustamist ja intensiivravi aga on praegu hea tervise juures.

2015
Toimus 28 planeeritud kodusünnitust. Sündis 17 tüdrukut ja 11 poissi. Esmasünnitusi oli 4, teine sünnitus 11, kolmas 9 ja neljas 4 korral. Tallinnas oli 21 kodusünnitust, Harjumaal 4, üks laps sündis Pärnus, Kundas ja Viljandis. Vesisünnitusi oli 15 (53,5 %), peresünnitusi 26 (96 %). Üleviimisi haiglasse 2, mõlemad emapoolsel põhjusel sünnitusjärgselt.

Looteveepõie avamist ega lahkliha lõiget ei teinud 2015 aasta jooksul kordagi. Samuti ei olnud ühtegi üleviimist haiglasse enne lapse sündi – ei vaakumsünnitusi ega keisrilõikeid. Lahkliha oli täiesti terve 16 sünnitajal, lahkliha I järgu rebend 6 ja II järgu rebend 4 naisel. Oli ka üks suur rebend, mis vajas õmblemist haiglatingimustes. Üks naine vajas haiglasse üleviimist platsenta osiste peetumise tõttu. Oli viis äkksünnitust.